Rait Kondor: Eesti suurfirmad pakuvad elutähtsaid teenuseid

Tänavust Eesti tippettevõtete edetabelit TOP101 uurides on näha, et eksportivaid ettevõtteid on eesotsas vähe ning suur rõhk on siseriiklikult elutähtsatel tegevusvaldkondadel.

Eesti tippettevõtete edetabelist vaatab vastu majanduse vereringe ja infrastruktuur. Eestis registreeritud kuuest suurima väärusega ettevõttest on neli pangad, mida võib pidada ka infrastruktuuri ettevõteteks, sest need võimaldavad rahade liikumist ettevõtete ja eraisikute vahel ning need võimaldavad uue raha jaotamist ettevõtetele ja eraisikutele.

Ettevõtted saavad pankadest tuleva laenurahaga oma tegevust laiendada, suurendada, parendada, ümber struktureerida ning inimesed saavad tänu pangalaenudele osta endale elamispinda ja autosid. See tekitab uut nõudlust majade, korterite, kontorite, tehaste ja ladude järele, mis omakorda paneb ettevõtted turul tekkivat tühimikku täitma uute ehitatavate majade ja hoonetega. See tekitab taas nõudlust pankade laenuraha järele, mis omakorda paneb raha liikumise tsükli uuesti käima. See, et Eestis on suurimad ettevõtted pangad ning 101 suurima firma seas on kõige rohkem kinnisvaravaldkonna firmasid (24 ettevõtet), näitab seda, millistes valdkondades on Eestis suudetud kõige laialdasemalt jõukust kasvatada.

Eesti suurimate firmade seas on ka elektrienergia tootjad ja elektrienergia jaotusvõrgu operaator, sest ilma elektrienergiata ei oleks võimalik selline elu, millega me viimasel kolmekümnel aastal oleme harjunud (kui pidada tänapäevase elukorralduse alguspunktiks interneti tulekut).

Toimiv infrastruktuur on oluline ning väärtuslik – Eesti kõige suuremal holding-ettevõttel, Infortaril, on enda omanduses lisaks Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi mereveoliinidele (suurosalus läbi Tallinki), Eesti ja Läti maagaasi jaotusvõrk, 40% Soome maagaasiturust ning varsti tõenäoliselt ka Lääne-Poolas asuv maagaasi jaotusvõrk.

Väärib märkimist, et kui näiteks Rootsi börsiettevõtteid suuruse järgi reastada, siis suurim ongi just Infortari-laadne holding-firma Investor AB, mis on võrsunud üle 100 aasta tagasi SEB pangast ning millel on suurosalused suurtes Rootsi tööstusettevõtetes. Huvitav paralleel – Infortari suuromanikel on olnud oluline seos Ühispangaga, mis läks hiljem Rootsi SEB omandusse.

Rootsi aktsiabörsil on suuruselt teisel, kolmandal ja neljandal kohal tootmisettevõtted, mis müüvad oma toodangut üle maailma. Nendeks on õhu- ja gaasikompressoreid tootev Atlas Copco, veokeid tootev Volvo ning lukusüsteeme tootev Assa Abloy. Tugev tööstustoodangu ekspordivõimekus on üks Rootsi majandusliku jõukuse allikas.

Eesti suurima väärtusega tööstusettevõte Viru Keemia Grupp saab praegu veel arvestada põlevkiviõli tootmise ja müügiga, kuid seoses Euroopa rohepoliitikaga peab VKG otsima lähiaastatel juurde uusi tegevusvaldkondi, et oma senist suurust ja ekspordivõimekust Eesti ettevõtlusmaastikul säilitada.

Lisaks VKG-le on suurettevõtete tippkahekümne seas veel vaid kaks tööstusettevõtet – Graanul Invest ja BLRT Grupp. See annab tunnistust Eesti majanduse olukorrast, kus suurtööstust on keeruline luua ning selle asemel pühendatakse rohkem siseriikliku nõudluse rahuldamisele kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas. Kas see tuleneb tööjõu vähesusest, kõrgetest energiahindadest, sihtturgude kaugemal olekust, kõrgetest tööjõu maksudest, vähesest investeerimisvõimekusest – neid aspekte tasub küsida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, mida juhib majandus- ja tööstusminister.

Muus osas jätkub tippettevõtete edetabel infrastruktuuri valdkonnaga, sest esikolmekümnes on kaks telekommunikatsiooniteenuste firmat, soojatootmise ja jaotamise ettevõte, elektrijaotusvõrk, sadamate omanikfirma ning veemajandusettevõte.

Esimene tarkvaraarendusfirma, Nortal, asub Eesti suurettevõtete edetabelis 29. kohal ning järgmistena Breakwater Technology 54. ning Helmes 71. kohal. Kui siia juurde lisada Eesti juurtega Bolt ja Wise, millel on tarkvaraarendusel samuti oluline roll, siis saame Eesti majanduse struktuuri veidi rohkem infotehnoloogia valdkonna poole kallutada. Bolti koguväärtus koos välismaiste tütarettevõtetega on hinnanguliselt 5,5 miljardit eurot ning Wise, mis kaupleb juba Londoni börsil, on Prudentia ja Siena Secondary Fundi poolt koostavas tehnoloogiaettevõtete edetabelis väärtusega 8,6 miljardit eurot.

Teiselt poolt – kui alustasime juttu majanduse vereringest ja infrastruktuurist, siis ka Wise’i ja Bolti võib liigitada nende kategooriate alla. Wise võimaldab soodsaid rahaülekandeid üle maailma, Bolt pakub platvormi sõitjate veoks.

Kõike seda arvesse võttes pole imestada, et viimasel kümnel aastal on järjest enam professionaalseid investoreid ja varavalitsejaid üle maailma hakanud uute investeeringute tegemisel vaatama stabiilset rahavoogu tootvate infrastruktuuriettevõtete poole.

TOP 101 Eestis väärtuslikumad ettevõtted ilmunud ekspertarvamust saab lugeda ka siit.