INVL Private Equity Fund II viis lõpule Eesti suurima jäätmekäitluskontserni Eesti Keskkonnateenused omandamise

Kesk- ja Ida-Euroopa üks suurimaid erakapitalifonde INVL Private Equity Fund II viis lõpule 75%-lise osaluse omandamise Eesti suurimas jäätmekäitluskontsernis Eesti Keskkonnateenused (EKT).

Kuigi see on fondi esimene investeering Eestis, aitasid sellele kaasa meeskonna varasemad kogemused selles sektoris. 2020. aastal omandas fondi eelkäija INVL Baltic Sea Growth Fund kontrollosaluse Eco Baltias, millest kujunes investeerimisperioodi jooksul Baltimaade suurim keskkonnaressursside haldamise ja ringlussevõtu kontsern.

“Investeerime tugevasse ja stabiilse tootlusega Eesti turuliidrisse. Tugineme Eco Baltia kogemusele ja aitame EKT-l kasvada ja Eesti ringmajanduses areneda. Kuna meil on kasutada üle 400 miljoni euro, plaanime jätkata Eesti Keskkonnateenuste laienemist ja otsida teisi investeerimisvõimalusi Eestis ja välismaal,” ütleb INVL Private Equity Fund II ja INVL Baltic Sea Growth Fundi partner Vytautas Plunksnis.

EKT praegune juhtkond säilitab ettevõttes 25% osaluse.

EKT juhatuse esimehe Argo Luude sõnul annab koostöö tugeva investoriga ettevõttele uusi võimalusi. “Tehingu edukas lõpuleviimine tähistab meile uut kasvuetappi. Otsisime partnerit, kellel on pädevust ja kapitali ambitsioonikate arengukavade kiiremaks ja tõhusamaks elluviimiseks. Koos tugevdame oma juhtpositsiooni Eesti turul ja viime edukalt ellu strateegilisi ringmajanduse projekte,” ütles A. Luude.

INVL Private Equity Fund II ja INVL Baltic Sea Growth Fundi juhtivpartneri Deimantė Korsakaitė sõnul tegeleb fondi meeskond aktiivselt ettevõtte tegevuse ja selle strateegiliste eesmärkide saavutamisega.

“Meie eesmärk on olla aktiivne, väärtust loov partner, kes toetab ettevõtet pikaajaliste kasvuambitsioonide saavutamisel. Meil on hea meel teha tihedat koostööd tugeva EKT juhtkonnaga,  arendada nende saavutusi ja avada uusi võimalusi pikaajaliseks eduks, tugevdades nii EKT juhtpositsiooni turul. See investeering on meie panus Balti ringmajandusse ja meie soov kasvatada tugevaid piirkondlikke juhte,” ütleb D. Korsakaitė.

Ettevõtte sujuva arengu ja selle strateegiliste suundade elluviimise tagamiseks moodustati uus EKT nõukogu. Sellesse kuuluvad Vytautas Plunksnis, Deimantė Korsakaitė, professionaalne nõukogu liige, endine Eesti peaminister Taavi Rõivas ning Maigi Reintal.

EKT kontsern pakub laia valikut jäätmekäitluse ja kommunaalteenuseid, sealhulgas olme-, ehitus-, bio- ja ohtlike jäätmete kogumist-töötlemist ning ka tänavate korrashoidu. Kontserni konsolideeritud käive oli 2024. aastal 77 miljonit eurot ja töötajaid ligikaudu 800.

INVL Private Equity Fund II kohta

410 miljoni euro suuruste lubatud investeeringutega on see suurim erakapitalifond Balti riikides ning üks suuremaid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Fond ei ole sektoripõhine ja püüab luua mitmekesist portfelli, investeerides ettevõtetesse, millel on potentsiaali saada piirkondlikeks liidriteks oma tööstusharudes. Omakapitali eest investeeritav summa jääb vahemikku 10–60 miljonit eurot, kusjuures koos kaasinvestoritega on võimalik seda suurendada, ning fond otsib enamusosalusi või olulisi vähemusosalusi, kui see võiks aidata luua pikaajalist väärtust. Fond keskendub ettevõtetele, millel on suureneva ülemaailmse konkurentsi tingimustes tugev kasvupotentsiaal ja konkurentsivõime. Geograafilises plaanis otsib fond investeerimisvõimalusi Balti riikides, Poolas, Rumeenias ja laiemalt Euroopa Liidus.

Fondi haldab Baltimaade juhtiv alternatiivne varahaldur INVL Asset Management, mis kuulub enam kui 30-aastase investeerimiskogemusega Invalda INVL gruppi. Grupi ettevõtted haldavad eri investeerimisstrateegiate kaudu kahe miljardi euro väärtuses varasid, muu hulgas erakapitali, metsa- ja põllumajandusmaad, taastuvenergiat, kinnisvara ning eravõlgu. Veel pakub grupp Family Office tegevusmudelil põhinevat personaalset varahaldusteenust Leedus, Lätis ja Eestis, haldab pensionifonde Lätis ning investeerib ülemaailmsetesse kolmandate isikute fondidesse.

Oluline teave

Tegemist on turundusliku teatega, mis ei ole ja mida ei saa tõlgendada kui pakkumist investeerimisfondi osakute ostmiseks, investeerimissoovitust või investeerimisanalüüsi, sest selle eesmärk ei ole võtta arvesse üksikute investorite investeerimiseesmärke, finantsolukorda või vajadusi.

Investeeringuid tehes võtavad investorid enda kanda investeeringuga seotud riski. Investeeringute väärtus võib nii suureneda kui ka väheneda ning investor võib saada tagasi vähem, kui ta on investeerinud. Varasemad investeerimistulemused ei garanteeri samu tulemusi või kasumlikkust tulevikus. Varasem tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja. Enne investeerimisotsuse tegemist peaksid potentsiaalsed investorid ise või koos investeerimisnõustajaga hindama investeeringu sobivust enda jaoks, arvestades seejuures investeeringuga seotud makse ja tasusid, kaaluma kõiki investeeringuga seotud riske ning lugema hoolikalt läbi vastava investeerimisfondi tingimused, prospekti ja muud dokumendid.

Selles pressiteates nimetatud investeerimisfondi osakuid võib levitada ainult teadlikele investoritele, kes on määratletud Leedu Vabariigi teadlikele investoritele mõeldud investeerimisfondide seaduses koos selle muudatuste ja täiendustega ning neid ei tohi jaotada ega üle anda teistele klientidele.

Back

News

Uus INVL-i fond investeerib Kesk- ja Ida-Euroopa pankadesse kuni 200 miljonit eurot
Baltimaade juhtiv alternatiivsete varade haldur INVL moodustas fondi „INVL European Banking Opportunities Fund”, mille maht on kuni 200 miljonit eurot ja mis investeerib Kesk- ja Ida-Euroopa pankade omakapitali. Fondi investeerimispiirkond hõlmab Euroopa Liidu liikmesriike ja kandidaatriike. Leedu Pank kinnitas teadlikele investoritele mõeldud kinnise fond tingimused 08. oktoobril. Fondil on võimalik investeerida nii pankade enamus- kui […]
Loe edasi
Kannatliku kapitali jõud: miks pereettevõtted vaatavad kaugemale
Rūta Gadeliauskaitė, INVL Family Office’i peajurist Ärimaailmas peetakse kiirust sageli eeliseks. Turud reageerivad ka kõige väiksematele muutustele, ettevõtete tulemusi hinnatakse kvartalite kaupa ning juhtidelt ja investoritelt oodatakse üha kiiremaid otsuseid ja tulemusi. Pereettevõtetes vaadatakse aga sageli kaugemale. Nende vaade ei ulatu üksnes järgmise kvartali või aastani, vaid aastakümnete taha. Otsuseid tehes ei mõelda ainult tänastele […]
Loe edasi
Pereettevõtte tulevik sünnib kahe põlvkonna vahel
Eesti ettevõtjad on jõudnud etappi, kus põlvkonnavahetus ei ole enam kauge tulevikuküsimus. Paljud taasiseseisvumise järel loodud ettevõtted on küpsed ja nende asutajate kõrval on täiskasvanuks saanud järgmine põlvkond. Põlvkonnavahetusest räägitakse siiski sageli kui üleandmisest: kellele lähevad osalused, kes saab juhiks ja kuidas kõik juriidiliselt vormistada. Tegelikult toimub kõige olulisem palju varem. Pereettevõtte tulevik hakkab kujunema […]
Loe edasi
Family office toetab jõuka äripere varahaldust
Ettevõtjate esimene põlvkond, kes ehitas oma ärid üles 1990. aastatel, on jõudnud etappi, kus toimuvad väljumistehingud või ollakse valmis kaasama järgmiseid põlvkondi. Seetõttu on Baltikumis viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud family office’i teenust pakkuvate ettevõtete arv ja nende hallatavate varade maht. Miks ettevõtjad otsivad family office’is endale strateegilist partnerit? Vastus peitub keerukuses, millega jõukas ettevõtja […]
Loe edasi