Rait Kondor: inflatsioon vaibub ja aktsiaturud tõusevad

Oluline, et turgudel on sektorite lõikes olnud liikumised väga erinevad. Uue tehnoloogia ettevõtetel oli omalaadne mulli lõhkemine juba 2021. aasta veebruaris ehk ligi kaks aastat tagasi. Nii et saame öelda, et 2000. aasta märtsiga sarnane dot-com mulli lõhkemine oli nüüd ligikaudu kaks aastat tagasi. 2020. aasta lõpp ja 2021. aasta esimesed paar kuud oli selliseks ajaks, millal aktsiaturule tuli palju ettevõtteid läbi SPAC-ide ehk läbi special acqusition vehicle’ite ehk läbi selliste ettevõtete, mis olid varem börsile toodud selleks, et need ostaksid mingi firma ära, nii et SPACi nimi pärast muutub.

SPACide mullist võib tuua palju näiteid, kuid üheks selliseks näiteks oli QuantumScape, mis arendab elektriautodele uuel tehnoloogial põhinevaid tahkisliitiummetallist akusid. Firma turuväärtus oli tipus 132 dollarilise hinna juures 55 miljardit dollarit ehk rohkem kui General Motorsil ja umbes sama palju, kui Fordil praegu, samal ajal kui QuantumScape’ilt oodati müügikäivet tekkivat alles nelja aasta pärast. Praegu on QuantumScape’i turuväärtus 3,8 miljardit dollarit ehk alles on jäänud 7% tippväärtusest. 2023. aasta alguse tugevat tõusu iseloomustab seesama QuantumScape, mille aktsia on tõusnud 54%. Ehk riskivõtmine on turgudele järsult tagasi tulnud.

See on tingitud siis sellest, et inflatsiooninäitajad on järk-järgult allapoole tulnud ning juba eeldatakse, et keskpangad tõstavad nüüd edasi intressimäärasid aeglasemalt ning õige pea peatavad intressitõstmised sootuks. See on allapoole toonud ka pikaajalisi intressimäärasid, mis omakorda mõjuvad varade hinnastamisele rahavoogude meetodil vara hindasid tõstvalt. Nii oli USA 10-aastase võlakirja intressimäära tipp eelmise aasta oktoobris 4,3% juures, samal ajal, kui praegu on see intressimäär tulnud allapoole 3,5% tasemele. Samas veel pool aastat tagasi oli see intressimäär 2,6%, nii et see on ka üheks teguriks, miks majandusaktiivsus on praeguseks langenud.

Aga näib, et kindlus tuleb majanduses vähehaaval tagasi, seda eelkõige Euroopas. Põhjuseks eelkõige see, et maagaasihind ja sellest tulenevalt elektrihind on allapoole tulnud. Maagaasi hind Rotterdami börsil on eelmise aasta oktoobri lõpu 131 euro pealt MWh eest alla tulnud 58%, 55 euroni MWh eest. Aasta tagasi, jaanuari lõpus oli hind 81 eurot MWh eest, nii et nüüd on maagaasi hind aastases võrdluses 32% odavam. Eks see tähendab head Saksamaa keemiatööstsfirmadele (kellel küll palju tehaseid on Hiinas), samuti metallitööstusele, terasetööstusele, ehitusmaterjalide tootjatele (HeidlebergCement on viimase kuuga tõusnud 17%, viimase 3 kuuga 34%, viimase 3 aasta lõikes on aktsia nullis.

Ka toornafta hind on alates juunis tehtud tipust langenud. Praegu maksab Brenti naftabarrel 84 dollarit, olles käesoleval aastal 1,8% langenud. Viimase 6 kuuga on langus olnud 18%, 1 aastaga on hind langenud 7%.

Selles vallas oli huvitav Saksamaa elukondliku kinnisvaraettevõtete liikumine aasta alguses, kui umbes kolme nädalaga läks näiteks suurim korterite omanik Saksamaal, Vonovia, 27% ülespoole, enne kui tõusus järele andis ja nüüd on Vonovia aktsia aasta algusest 17% plussis. Kuid ühe aasta lõikes on aktsia ikkagi veel 49% miinuses. Seejuures langes Vonovia aktsia 2022. aastal 55% ning see oli langenud 2021. aastal juba 19%. Nii et Vonovia aktsia on viimase kolme aasta lõikes langenud täpselt poole võrra ehk 50%.

Saksamaa majandus näitas neljandas kvartalist 0,2% suurust kvartaalset langust, mis oli prognooside kohaselt üllatuseks, aga kui erinevaid tootmissektori ostujuhtide indekseid ja äriaktiivsuse indekseid vaadata, siis poleks tohtinud see üllatuseks olla. Sest need näitasid, et Euroopa riikide majandused peaksid languses olema just 2022. aasta neljandas ja 2023. aasta esimeses kvartalis. Sest nüüd jaanuaris muutis ka Saksamaa majandusministeerium oma eelmise aasta oktoobrikuist prognoosi. Toona oodati, et 2023. aasta tuleb 0,4% suurune majanduslangus, kuid nüüd oodatakse terve 2023. aasta kohta 0,2% suurust majanduskasvu.

Hispaanias oli 0,2% kvartaalne majanduskasv neljandas kvartalis. Aga harmoniseeritud tarbijahinnad näitasid jaanuaris kiirenemist võrreldes detsembriga. Aastane kasv 5,7% vs 5,5% detsembris.

Intressimäärade tulevik

Rahaturgudel prognoositakse tulevikutehingute järgi, et USA Föderaalreservi baasintressimäär teeb oma tipu juunis 4,9% juures. See tähendaks intressivahemikku ligikaudu 4,75% – 5,00%. Praegu on Föderaalreservil see vahemik 4,25% – 4,5%. Ehk selle järgi tuleb järgnevatel kuudel veel vaid kaks 0,25 protsendipunkti suurust intressitõusu, millest esimene tuleb nüüd 1. veebruaril. Peale seda on kuni juunini kolm kohtumist, kus intresside üle otsustatakse – 22. märtsil, 3. mail ning 14. juunil. Nii et selle järgi võiks oodata veel ühte intressitõstmist 0,25 protsendipunkti võrra 22. märtsil ja peale seda turg praegu ei oota, et 3. mail enam tõstetakse. Eks inflatsiooninäitaja on ka selleks ajaks juba allapoole läinud.

Lähitulevik turgudel

Praegu on huvitav seis selles osas, et Euroopas näib olevat kõige süngemad momendid olevat jäänud sinna augusti ja oktoobri vahepealsesse ajasse. Sinna, kui maagaasihinnad olid rekordkõrgel, elektrihinnad olid väga kõrgel ning intressimäärad tõusid. Paljud firmad ka ootasid mõnes mõttes, et mis siit edasi saab. Seda oli näha nii Eestis kui mujal Euroopas, et suuremad tellimused hakkasid vähenema ja majandus oli mõnes mõttes ooteseisundis. Ja kui suurt aktiivsuse laienemist ei ole, siis sisuliselt ongi majanduse paigalseis, mis tähendab nullkasvu või väikest negatiivset kasvu. Nüüd siit edasi võlakirjade intressimäärad peale oktoobrit enam oluliselt tõusnud ei ole.

Seda näitas ka näiteks eile 30. jaanuaril avaldatud eurotsooni majanduse kindlusindeks, mis kerkis jaanuaris kolmandat kuud järjest. Tõusis jaanuaris 99,9 punkti peale detsembri 97,1 punkti pealt. WSJ küsitletud analüütikud ootasid 96,8 punkti vaid.

Ning seda kindlustunde indeksite paranemist näitasid varem jaanuaris ka Saksamaa IFO indeks ja ZEW indeks. Ja see kõik kajastub ka aktsiahindades.

Nüüd 1. ja 2. veebruari keskpankade intressiotsused ja pressikonverentsid võivad vahepeal turud ka allapoole tuua, sest tõesti ootust on päris palju juba hindadesse sisse arvestatud, et intressimäärad enam eriti ei tõuse. Aga ajalugu on näidanud, et aktsiaturgudel võib tõus tulla ka siis, kui intressimäärasid tõstetakse. Ja alles kui majanduses uuesti hakkab kehvemaks minema ja töötusemäär näiteks tõusma või tulevad muud probleemid, siis hakkavad intressimäärad langema ja enne seda võib ka turg allapoole tulema hakata.

Meediakajastus:

Kuula lugu Äripäeva raadio hommikuprogrammis: https://www.aripaev.ee/saated/2023/01/31/strateeg-naeb-turgudel-optimismi-ja-aktsiates-tugevust