Balti investorite aktiivsus näitab, et regiooni tulevikku usutakse siiski kindlalt

Rahvusvaheliste investorite huvi Baltikumi vastu on mitmetahuline, nendib varahaldusettevõtte INVL Asset Managementi nõukogu liige Vytautas Plunksnis. Tema sõnul on piirkonna ettevõtetel geopoliitiliste riskide tõttu väliskapitali kaasamine mõnevõrra keerulisem – tehnoloogiaettevõtetel vähem, traditsioonilistel tööstusharudel rohkem.

„Siiski näitab kohalike investorite aktiivsus, et regiooni tulevikku usutakse kindlalt,“ lisas Plunksnis.

Geopoliitika avaldab ettevõtete rahavoogude juhtimisele ja kapitali kättesaadavusele suurt mõju, kuid olulist rolli mängivad Plunksnise sõnul ka digitaliseerimine, automatiseerimine, jätkusuutlikkus ja regulatiivsed muutused.

Baltikumi ettevõtete jaoks tähendab nende trendidega kohanemine senistest ärimudelitest eemaldumist, eriti nendest, mis tuginevad odavale tööjõule. „Peame müüma oma teadmisi, mitte füüsilist tööjõudu. Kuigi meie regioon on väike, reageerime muutustele kiiresti – see on meie suur eelis,“ rõhutas Plunksnis.

Investorite kaasamine: peamised tegurid

Investorite ligimeelitamisel on läbipaistvus ja juhtimiskvaliteet üliolulised. Plunksnis märkis, et investorid panustavad eelkõige ettevõtte visiooni, kuid see visioon peab olema toetatud realistlike ja hästi dokumenteeritud finantsnäitajatega.

Perefirmades on tavapärane, et võtmerollides on sugulased, kuid välised investorid küsivad alati, kas need on ikka parimad inimesed selle töö jaoks.

Ta rõhutab ka hea juhtimistava tähtsust, eriti pereettevõtetes: „Perefirmades on tavapärane, et võtmerollides on sugulased, kuid välised investorid küsivad alati, kas need on ikka parimad inimesed selle töö jaoks.“

Samuti on üha olulisem ESG (keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimispõhimõtete) järgimine. „Ükski ettevõte ei pea olema ideaalne, kuid peab olema selge plaan, kuidas parendada oma ESG-näitajad.“

Ettevõtetel, kes plaanivad müüki või otsivad erakapitali investeeringuid, on finantsiline due diligence kriitilise tähtsusega. „Sektori ja ettevõtte kasvupotentsiaal on alati esimene, mida hinnatakse,“ selgitas Plunksnis. Lisaks analüüsivad investorid ka kasumi jätkusuutlikkust, rahavoogude tõhusust ja bilansi täpsust. Ta märkis, et paljud ettevõtete omanikud püüavad müüa pärast üht edukat majandusaastat, kuid investorid vaatavad sügavamale, et hinnata ettevõtte pikaajalist elujõulisust.

Terviklik due diligence protsess hõlmab võimalike kohustuste, regulatiivsete nõuete järgimise ja tegevuse tõhususe hindamist. „Enne investeerimist keskendume eelkõige riskide tuvastamisele – alates lepingulistest kohustustest kuni võimalike tarneahela häireteni.“

Finantsjuhid peaksid tagama, et nende finantsaruanded on läbipaistvad ja hoolikalt ette valmistatud, sest igasugused ebakõlad võivad investorite jaoks olla hoiatavaks märgiks.

Tugevad väljuvad kriisidest võitjatena.

Majanduslangusteks paremini valmistumiseks soovitas Plunksnis finantsjuhtidel keskenduda efektiivsusele ja paindlikule kulustruktuurile. „Lihtne on öelda, et kulud peaksid olema juhitavad, kuid see tähendab sageli tootmise allhankimist. Samuti peaksid ettevõtted parandama rahavoogusid ja vähendama käibekapitali taset, kiirendades rahakäibe tsüklit.“

Tööstusharude väljavaateid hinnates tõi Plunksnis esile, et Eesti on tehnoloogiasektoris jätkuvalt väga konkurentsivõimeline ning mitmed kohalikud ettevõtted on näidanud, et suudavad edukalt rahvusvaheliselt laieneda. Samuti näeb ta tugevat kasvupotentsiaali e-kaubanduses, tervishoius (mida toetavad vananev elanikkond ja tugevnev keskklass) ning taastuvenergias, kuna piirkond püüab saavutada energiasõltumatust.

Samas hoiatab ta, et suured tööjõukuludega ja madala kasumimarginaaliga sektorid on eriti riskantsed. „Tõusvate palkade tingimustes on madala marginaaliga ettevõtetel üha keerulisem konkurentsis püsida.“

Plunksnis rõhutas, et kuigi riske tuleb hoolikalt hinnata, ei tohiks need viia tegevusetuseni. „Iga väljakutse toob kaasa ka võimalusi neile, kes tegutsevad strateegiliselt. Ettevõtted, kes suudavad tasakaalustada riskijuhtimist ja julgeid investeeringuid, tulevad kriisidest välja tugevamana,“ ütles ta.

Rahastusmeetodide plussid ja miinused

Igal rahastusmeetodil on oma plussid ja miinused. „Näiteks kui teil on juba tehas ja soovite ehitada teise, võib pank olla valmis laenu andma, kuid sageli ainult tingimusel, et osa kapitalist tuleb ka omanikelt või teistelt investoritelt,“ selgitas Plunksnis.

Seetõttu peavad finantsjuhid hoolikalt kaaluma, milline rahastuslahenduste kombinatsioon vastab kõige paremini ettevõtte vajadustele ja tulevikueesmärkidele. Kapitali valik peaks sobituma ettevõtte finantsstruktuuri, laienemisplaanide ja regulatiivsete nõuetega, tagades stabiilse ja jätkusuutliku rahalise aluse.

Kuigi laen võib olla kiire viis kasvu rahastamiseks, ei tohiks ettevõtted end liigselt võlgadesse ajada, sest intressimäärade tõus võib tugevalt mõjutada finantstulemusi.

Valik võla- ja omakapitali finantseerimise vahel sõltub ettevõtte struktuurist, kasvustrateegiast ja riskitaluvusest. „Mõned ettevõtted juhivad oma rahavoogusid konservatiivselt ja neil on väga vähe laene, mistõttu võib nende jaoks võlakapitali kaasamine olla hea lahendus,“ märkis Plunksnis. Kui aga plaanitakse suuri projekte, laienemist uutele turgudele või konkurentide omandamist, ei pruugi laen üksi olla piisav, mistõttu muutub omakapitali kaasamine vajalikuks.

Lisaks tuleb finantsotsuste tegemisel arvestada ka majanduskeskkonnaga. Intressimäärade kõikumine ja inflatsioon võivad mõjutada laenamise hinda, mistõttu on oluline hinnata pikaajalist finantsstabiilsust. „Kuigi laen võib olla kiire viis kasvu rahastamiseks, ei tohiks ettevõtted end liigselt võlgadesse ajada, sest intressimäärade tõus võib tugevalt mõjutada finantstulemusi,“ rõhutas Plunksnis. Tasakaalustatud lähenemine, kus võlakapital ja omakapital kombineeritakse, annab ettevõttele vajaliku paindlikkuse ja vastupidavuse majanduskriiside vastu.